Aeglane ainevahetus on müüt!

Postimehe terviseportaal vahendab Health News artiklit, mis kummutab aeglase ainevahetuse müüdi.

Tuleb välja, et inimeste ainevahetus ei erinegi palju, nii et raskusi kaalukaotamisel aeglase ainevahetusega välja vabandada ei saa.

Warwicki ülikooli endokrinoloogiaprofessori Thomas Barberi sõnul erineb küll erinevate inimeste ainevahetus, kuid ühe ühiku, näiteks kilogrammi lihasmassi kohta on ainevahetuse kiirus kõigil inimestel võrdlemisi ühtlane.

70 protsenti energiast, mis ainevahetus eraldab, läheb eluks vajalikeks toiminguteks ning see kulutatud energia hulk ei sõltu inimese füüsilisest aktiivsusest. Barberi sõnul toimub enamus ainevahetusest keha lihaskoes või igal pool, kus ei ole rasva. Lihasmassi alla käivad ka organid, näiteks aju, neerud ja maks.

Erinevus peitub kehakoostises

Ainevahetuse kiiruse erinevused tulevadki eelkõige lahknevustest inimeste kehakoostises ehk kui palju on rasva võrreldes lihasmassiga. Arsti sõnul toimib ainevahetus efektiivsemalt, mida rohkem on kehas lihasmassi ja vähem rasva.

Näiteks kui kaks inimest kaaluvad sama palju, kuid ühel on 50 protsenti keharasva ja 50 protsenti lihasmassi ning teisel vaid 10–15 protsenti rasva, on viimase ainevahetus kiirem.

Barberi sõnul on ainevahetuse kiirust võimalik suurendada, kui muuta keha rasva ja lihasmassi suhet. Lihasmassi suurendada ja rasva vähendada saab regulaarse treeninguga, mis mõjubki positiivselt üleüldisele ainevahetusele.

Keha tahab oma massi säilitada

Arst tõdeb, et kaalu langetamine võib mõnikord väga keeruline olla, sest keha võitleb sellele tegevusele vastu. Tema sõnul on ainevahetuse iseärasuseks see, et kui kaotad vähemalt 5–10 protsenti oma kehamassist, hakkab ainevahetus aeglustuma.

Samuti võib isu suureneda, et keha saaks oma esialgse kaalu tagasi. Arsti sõnul on see takistus, mis kaalulangetamise sooviga kaasas käib. Samuti tuleb treenimist ja tervislikku toitumist jätkata ka siis, kui on õnnestunud juba kaalu kaotada.

Loe Postimees Tervis artiklit SIIT.

TAI uuring: Iga neljas 1. klassi laps on ülekaalus või rasvunud

Iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud, selgus 25. aprillil esitletud laste rasvumise seireuuringust.

Seejuures rasvunuid on kümnendik ja lisaks lihtsalt ülekaalulisi on 16 protsenti kooliteed alustanud lastest. Normaalkaalus on 72 protsenti lastest, kuid alla 2 protsendi on alakaalus. Ülemäärase kehakaalu levimus on suurem poiste hulgas: 29 protsenti võrreldes 23 protsendiga tüdrukute hulgas.

Kõrgeim ülemäärase kehakaaluga laste osakaal oli Hiiumaal (37%) ja Läänemaal (35%), madalaim Tartumaal (24%) ja Harjumaal (25%).

Üheks oluliseks seoseks laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Uuringupäeval hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas (vastavalt 26 ja 32 protsenti). Samuti oli ülemäärase kehakaaluga laste osakaal väiksem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel.

Uuringu juhi, Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll.

„Enamikus koolides on olemas oma spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas on õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus koolidest ei olnud aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis,“ tõi Nurk näiteid.

Võimalus süüa koolisööklas hommikueinet on olemas ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse – kui maiustused on kättesaadavad 56% koolides, siis palju vähematest koolides on võimalik õpilastel osta salatit (25%), võileibu (30%) või kuivatatud puuvilju ja pähkleid (29%).

„Sellises olukorras, kus ligi veerand lastest kannab igapäevaselt kaasas lisakilosid, ei saa jääda passiivseks. Siin ei ole ühest lihtsat lahendust, sekkuma peame me kõik – nii kodud, kool kui ka riik – korraga. Kui alustame sellest, et meie lapsed ei jäta kodus (või ka koolis) hommikusööki söömata, tagame koolis tervisliku toiduvaliku nii koolitoidu osana kui ka koolipuhvetites ja hoolitseme selle eest, et lapsed iga koolipäeva jooksul saaksid vähemalt ühe tunni aktiivselt liikuda, oleme juba suure sammu edasi astunud,“ lisas Nurk.

Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti 2016. aasta kevadel kokku 12 700 1. klassi õpilast 381 koolis üle Eesti.

Uuring valmis Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames.

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN.

Uuringu andmed on avaldatud ka TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Artikkel pärineb Tervise Arengu Instituudi kodulehelt.

Söö taimseid rasvu, ela kauem

Viimane aeg on hakata tõsiselt võtma oma toitumist, kuna on tõendeid, et see aitab ennetada mitmeid haigusi või vähemalt leevendada nende kulgu. Maineka Harvardi Ülikooli teadlased tegid äsja ka selgeks, et need, kes asendavad loomsed rasvad täielikult taimsetega, vähendavad sellega varakult suremise riski kuni 26 protsendi võrra.

Taimsete rasvade head allikad on avokaado, pähklid, seemned, oliivid ja sellest valmistatud õli ning muud taimede baasil õlid (kanepiõli, linaseemneõli jpm). Eriti heaks osutusid teadlaste kinnitusel menüüd, kus oli õiges vahekorras just monoküllastumata rasvade (oliivid, mandlid, sarapuupähklid, maapähklid) osakaal. Loomseid rasvu leiame aga munast, lihast, piimatoodetest, kalast jm.

Uuringus võeti luubi alla 22 aasta vältel avaldatud teadustööd, mis näitasid, milliseid rasvu inimesed tarbivad ning kuidas mõjutab see nende eluiga. Infot leidus lausa 93 000 mehe ja naise kohta, kelle toitumise ja eluea seost jälgiti rohkem kui kümne aasta jooksul.

Teadlased võrdlesid uuringutes avaldatud andmeid menüü toitainelise koostise kohta ning pöörasid eelkõige tähelepanu taimsete ja loomsete rasvade vahekorrale. Nad tõdesid, et ka loomseid rasvu ei pea tegelikult vältima, kuna neis on nii mõndagi kehale kasulikku. Samas ei saa oma organismi koormata vaid loomsete rasvadega, vaid tuleb paralleelselt tarbida ka taimseid.

Artikkel on pärit Postimehe terviseportaalist.

Liikumise mõjust organismile

ETV2 näitab populaarteaduslikku sarja "Heureka", mille hiljutine episood räägib liikumise mõjust ja vajalikkusest organismile.Üsnagi lühike, kuid informatiivne saade võib anda just vajaliku motivatsiooni, et end rohkem liigutada.

Vaata aadressil "Heureka: kuidas teha trenni"

Trikke mälu treenimiseks

Delfi küsib oma juba mitme aasta taguses artiklis tabavalt: "Mälu veab alt? Tähtsad asjad ei jää kuidagi meelde ja igal suvalisel ajahetkel kontrollides on pähe talletunud ainult tühised faktid ja Benny Hilli kordussaated?" ja toob välja 11 lihtsat trikki, kuidas olukorda parandada.

Keskendu 8 sekundit

Uuringute põhjal kulub andmete jõudmiseks lühimälust pikaajalisse mällu just vähemalt mainitud aeg.

Väldi ukseavasid

Ukseavade läbimine muudab meid hajameelsemaks.

Käsi rusikasse!

Kui midagi "mällu vajutades" käsi vähemalt vähemalt 45 sekundit rusikas hoida, aitab liigutuse kordamine hiljem asja meenutada.

Spordi

Liigutamine suurendab aju erksust ja hapnikuringlust ning võib mõjutada ergutavalt ka rakkude paljunemist ajupiirkondades, mis on seotud mäluga.

Maga välja

Une ajal ajus toimuvad protsessid aitavad vajalikku hiljem tõhusamalt meenutada, sh ebavajalikust infost vabanemine ja vajaliku paigutamine pikaajalisse mällu. Kui sa püsid aina ärkvel, seda ei juhtu.

Kasuta veidrat kirjatüüpi

Mida ebatavalisem ja raskesti haaratavam kirjatüüp, seda kergem on loetut hiljem meenutada.

Samas pole tähtsad nt rasvane kiri või šriftisuurus. Isegi vastupidi – suured rasvased kirjad võivad loetava info meeldejätmist raskendada.

Näri nätsu

Uuringute põhjal parandab "mäletsemine" sooritust pikaajaliste mäluülesannete puhul (nii visuaalsed kui ka helipõhised).

Lühiajaliste mäluülesannete puhul on nätsu mõju miskipärast vastupidine.

Kirjuta käsitsi

Inimesed kasutavad info talletamiseks aina rohkem tehnikaseadmeid, aga mäletamist tõhustab selle käsitsi kirjapanemine.

Muusika võib (korraks) aidata

Paljudele meeldib töö või õpingute kõrval muusikat kuulata. Sellest ongi kasu enne teksti lugemist info meeldejätmise eesmärgil.

Pikaajalisem vaimne töö, sealhulgas lugemine, vajab siiski vaikust. Muusika mõjub sel puhul segavalt, olenemata sellest, kas see meeldib või mitte.

Visualiseeri

Üks tõhusamaid viise midagi meelde jätta on muuta see n-ö mälupildiks. Kui pead pähe õppima näiteks suure hulga infokilde, loo nende toetuseks detailne vaimne pilt.

Kriipselda midagi paberile

Võiks arvata, et igava koosoleku või loengu ajal paberile nt südamekeste kriipseldamine viib sind tähtsast eemale, aga tegelikult aitab see ajul aktiivsena püsida.

Loe lähemalt: http://m.forte.delfi.ee/article.php?id=66731911

Perearst Anneli Talvik: uljas suhtumine grippi võib väga halvasti kätte maksta

Gripi levik on just praegu Eestis haripunktis, mistõttu on viimane aeg end  haiguse sümptomitega kurssi viia, sest püstijalu põdedes või liiga hilja arsti juurde minnes võib haiglavoodisse sattuda nii noor kui ka vana, vahendab Postimehe terviseportaal.

• Õigem on grippi kahtlustades end kohe töökollektiivist ja perest isoleerida.
• Võrreldes teiste viirustega on gripi puhul tüsistuste teke palju tõenäolisem.
• Liiga uljas suhtumine haigusesse paneb ohtu ka noored ja muidu terved inimesed.

Kliiniku Sinu Arst perearst Anneli Talvik näeb praegu iga päevaga aina enam gripisümptomitega patsiente. Tema sõnul võib nad laias laastus jagada kaheks: need, kes on haigusest teadlikud, ning teised, kes ei tee vahet gripil ja muul viirushaigusel.

«Kui on järsult tõusnud kõrge palavik koos kuiva köha ja liigesevaluga, siis see on midagi teistsugust kui vinduvalt algav tatitõbi. Pooled ei ole kuulnud gripist või ei oska seda endaga seostada, mistõttu on end ravinud kodus gripiteedega. Kahjuks on ka päris palju neid, kes n-ö vapralt tööl käivad – see on äärmiselt vale, et minnakse välja, kui viirus niimoodi murrab,» rääkis arst.

Õigem on grippi kahtlustades end kohe töökollektiivist ja perest isoleerida, et vältida teiste nakatamist. Talviku sõnul leidub selliseidki teadlikke inimesi – nemad küsivad telefonitsi nõu või tulevad varakult arsti vastuvõtule, sest mõistavad, et gripiga tuleb kiirelt tegutseda. Kui jõuda arsti juurde juba tõsisemate sümptomitega, võib juhtuda, et gripiravimit välja kirjutada pole enam mõistlik, haigus tuleb lihtsalt läbi põdeda ja selle kulg võib osutuda pikemaks. Nii suureneb märkimisväärselt ka tüsistuste oht.

Teistest haigustest palju ohtlikum

«Gripi omapära on see, et tüsistuste teke on viiruse toksilisuse tõttu niivõrd palju kiirem ja tõenäolisem – see ongi õigupoolest põhjus, miks selle vastu soovitatakse vaktsineerida, aga tavalise nohu-köha vastu ei tehta vaktsiini,» nentis Talvik. Ta rõhutas, et ka leebemast hingamisteede viirusest võib välja areneda kopsupõletik, aga selle kulg ja paranemise aeg on hoopis teine kui gripiviirusel.

«Gripp on oma olemuselt nii palju raskem viirus. Olen oma praktikas näinud, et täiesti tervet sportlikku 25-aastast inimest on viirus tabanud niimoodi, et ta vaagub intensiivravis hinge. Ei ole midagi teha, see kuulub haiguste hulka, mille puhul sageli loodus võtab oma,» selgitas perearst.

Talviku kogemuse põhjal on üsna palju patsiente, kes ei kuulu gripi riskirühma, kel pole kaasuvaid haigusi ning kellel pole haiguse kulg kuigi pikk olnud, ent ometi tekivad neil tõsised tüsistused. Riskirühmaks peetakse pigem väikelapsi, vanemaealisi ning krooniliste haigustega inimesi, kellel tungivalt soovitatakse end vaktsineerida, ent liiga uljas suhtumine haigusesse paneb Talviku sõnul ohtu ka noored.

«Noored on alati hulljulgemad ega oska haiguse raskusastet oma uljuse tõttu adekvaatselt hinnata. Arvan, et väga paljud ei pane piisavalt rõhku puhkusele ja tervise taastamisele. Palju on inimesi, kes tunnistavad ausalt, et olen üle töötanud ja end räbalaks väsitanud, siis ikkagi on kohe tüsistuste oht,» tõdes ta.

Ravi ja vaktsineerimine

Kui inimene tunneb, et suudab haigusega toime tulla ning see pole ületanud tema taluvusläve, võib perearsti kinnitusel jääda koju end ravima. Ravi puhul on kolm olulist asja: juua rohkelt vedelikku, olla ennast säästval režiimil ning jälgida palavikku.

«Mina soovitan patsientidel mitte juua nii palju gripiteed, et palavik täielikult kaoks, sest selle roll on kehas viirust hävitada. Kui palavik alla tõmmata, siis on lihtsalt põdemine pikem,» rääkis ta.

Talviku hinnangul pole seepärast mõtet hakata alandama väikest palavikku, seda võiks teha alles 38,5–39-kraadise kehatemperatuuri juures. Palavikku tuleb aga korrapäraselt jälgida, sest gripipalavik võib kiirelt tõusta ning kui see tõuseb üle 39 kraadi, ei pruugi ravim enam nii kiirelt toimida.

«Kokkuvõttes on gripp nii ohtlik ja raskesti hallatav haigus, et ainus efektiivne vahend sellesse mitte haigestuda on vaktsineerimine. Kuigi paljud on vaktsineerimise vastu, tundub mulle, et sageli lähtutakse terviseotsuste tegemisel väga kitsalt iseendast ja oma lähikonnast, mis võib olla umbes kümme inimest ja nende kogemused,» nentis perearst.

Selle asemel, et rõhutada oma aktiivset eluviisi ja head tervist, tasuks Talviku sõnul mõelda neile, kes on kurnatud, madalseisus, ei viibi väljas ega tee sporti, sest neid ohustavad teiste kaudu nakatumine ning tüsistused märksa enam. Seepärast paneb arst juba enne haiguste hooaega inimestele südamele, et nad mõtleksid, mida saavad oma tervise heaks teha, ning kui tervisefilosoofia lubab, siis ka ennast vaktsineerida.

«Iga surnud inimene Eestis on üks inimene vähem, ta on kellegi ema või isa, õde-vend või sugulane. Uljalt vastu rinda taguda ja öelda, et gripp pole mitte midagi, on väga vastutustundetu,» märkis Talvik.

https://tervis.postimees.ee/4406369/perearst-anneli-talvik-uljas-suhtumine-grippi-voib-vaga-halvasti-katte-maksta

Kuidas saada toidust vajalik kogus kiudaineid

Enamik inimesi saab toidust vähem kiudaineid, kui peaks, vähendab Postimehe terviseportaal WebMedi artiklit. Kiudained aga soodustavad kasulike soolestikubakerite kasvu, ennetavad ülekaalulisust, metaboolset sündroomi ja soovimatuid muutusi soolestikus. Kiudaineid leidub ainult taimses toidus.

Kiudainete vajadus sõltub inimese kehakaalust ning vanusest. Tervise Arengu Instituudi andmetel peaks täiskasvanud inimene saama päevas 25-35 g kiudaineid (naised vahemiku alumine, mehed ülemine pool). Lapsed peaksid oma kehakaalust sõltuvalt tarbima kiudaineid vähem.

Kiudainete tarbimise soovitatavad päevased kogused lastel (Suurbritannia riikliku tervishoiusüsteemi NHS andmetel):

2–5-aastased: umbes 15 grammi

5–11-aastased: umbes 20 grammi

11–16-aastased: umbes 25 grammi

16–18-aastased: umbes 30 grammi

Kuna aga toidus sisalduvate kiudainete täpset kogust on keeruline arvestada, on seda lihtsam teha portsjonite järgi (üks portsjon on enam-vähem võrdne ühe peotäiega). Toitumisnõustaja Külli Holstigu sõnul saab inimene piisava koguse kiudaineid, kui tarbida päevas 5-7 portsjonit köögivilju, 4-5 portsjonit puuvilju ja marju ning 4-6 portsjonit täisteraviljatooteid. «Kui järgitakse toitumissoovitusi, aga ikkagi on kalduvus kõhukinnisusele või soovitakse langetada kaalu või kolesterooli, siis võib juurde võtta nt kaerakliisid või teelehe kestasid,» soovitab Holsting.

Artikkel annab ka soovitusi kiudainete lisamiseks menüüsse.

• Eelista täiseteraleiba.
• Söö hommikuks täisteraputra ja -müslit.
• Vali täisterapasta.
• Rikasta oma menüüd kaunviljadega.
• Tarbi piisavalt puu- ja köögivilju.

Loe täpsemalt: https://tervis.postimees.ee/4392085/praktilised-soovitused-kuidas-saada-toidust-paevane-kiudainete-kogus?_ga=2.184617696.814292538.1517311993-1946040361.1513678592