Neljapäev, 24. november 2016

Energiat röövivad toidud



Tihti haarame väsimust tundes tassi kohvi või mõne magusa ampsu järele, kuid üsna pea tunneme end veelgi halvemini. Postimehe terviseportaal toob välja, miks see nii on, ning tutvustab oma artiklis selliseid populaarseid toite-jooke nagu kohv, dieetkarastusjoogid, küpsised, saiakesed jm. Miks need ei ole parimad viisid oma energia taastamiseks, loe juba lähemalt aadressil http://tervis.postimees.ee/3659953/toidud-mis-roeoevivad-energia.

Kolmapäev, 23. november 2016

Enamik laste lemmiktoite on liiga magusad



Postimehe ajakirjanik Hanneli Rudi käis poes ning ladus ostukorvi kõike, mida lapsed süüa armastavad. Siis kohtus ta Tagli Pitsiga, kes juhib Eesti uute toitumissoovituste koostamise töörühma, ning koos arutasid nad selle üle, kui palju Rudi ostukorvi sisust lastele kasulik süüa oleks. Tulemus oli jahmatav - suurest kärutäiest ostetud kaubast sobiks lastele igapäevaselt söömiseks ainult viis toitu. 
Mis välja praagiti ja mis heaks ja tervislikuks kuulutati, loe põhjalikust artiklist aadressil http://tervis.postimees.ee/3919541/enamik-laste-lemmiktoite-on-liiga-magusad

Neljapäev, 10. november 2016

Kuidas stressiga toime tulla?



Postimehe terviseportaali artiklis tuuakse välja, et kuigi üldjuhul motiveerib mõõdukas stress inimesi oma eesmärke saavutama, siis pikaajaline stress mõjub tervisele halvasti. Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse peavaluõde Egle Türk sõnab, et stress on emotsionaalne ja vaimne pingeseisund, mis hakkab suures koguses ja pikemat aega väldates nii inimese enesetundele kui sooritusele negatiivset mõju avaldama. Seetõttu peaks seda olema õiges koguses ning teda peaks erinevate vahenditega leevendama.

Stressi sümptomiteks on näiteks unetus, ärevus, depressioon, selja-ja peavalud, kõrge vererõhk, ülesöömine ja ülekaal ning nõrgenenud immuunsüsteem. Stressi võivad põhjustada suured elumuutused, pinged tööl ja suhetes, liigne koormus ja sellest tingitud ajapuudus jpm.

Egle Türk annab ka nõu, kuidas stressi leevendada. Näiteks on mõõdukas ja regulaarne füüsiline aktiivsus hea stressi leevendaja. Samuti tuleks toituda tervislikult ja regulaarselt, vältida vedelikupuudust ning magada piisavalt.





Teisipäev, 8. november 2016

Tahad aju treenida? Õpi pillimängu!



Novaator.err.ee artiklist saab lugeda, et pillimäng võib avaldada märkimisväärset mõju aju struktuurile, parandada mälu, ruumilist mõtlemist ning kõne- ja kirjaoskust. Uuringud näitavad, et muusikariista mängima õppimine on kasulik nii lastele kui täiskasvanutele ning võib kaasa aidata isegi ajukahjustusega haigete paranemisele. Uuringud näitavad, et piisab isegi lühiajalisest muusika õppimisest noores eas, et tekiks pikalt kestev positiivne mõju.



Miks ei tasu äratuskella edasi lükata?


Mõned inimesed lükkavad äratuskella pidevalt edasi, kuigi need lisaminutid võivad mõjuda ärkajale hoopis halvasti.

Teadlaste sõnul muudab äratuskella edasilükkamine inimese hoopis väsinumaks ning uimasemaks, kirjutab Independent. Peamine põhjus on selles, et äratuste vahele jääv aeg on nii lühike, et kehal ei ole piisavalt aega, et uuesti sügavalt uinuda. Samuti mõjutab ärkamises rutiini puudumine keha sisemist kella ning paneb aju kahtlema, mida äratuskella heli ikkagi tähendab.
Seda teooriat toetavad paljud, nende seas käitumisteadlane Dan Ariely, kes on kirjutanud sellest, miks tasub panna äratuskell helisema just selleks ajaks, kui on tarvis ärgata. Tema sõnul on organismile tervislikum, kui inimene tõuseb esimese äratuskellaheli peale.
Äratuskella edasilükkamise asemel tasub minna pigem varem magama, et end korralikult välja puhata.


Selgusid projektikonkursi T.E.I.P. võitjad



Tervise arengu instituudi (TAI) noorte terviseteemaliste projektide konkursil TEIP ehk «Tervist edendava idee projekt» osales sel aastal 45 projekti, neist 18 nooremast ja 27 vanemast vanuserühmast.

Saabunud projekte iseloomustav märksõna on nutikus, teatas TAI. Näiteks kasutatakse noorte seas tervisliku toitumise edendamiseks fruktodisaini ehk puu- ja köögiviljadest kujude ja figuuride meisterdamist. Samuti esitleti põnevaid ja mitmekesiseid võimalusi, kuidas rohkem liikuda. Nende seast võis leida ka vibulaskmise, käesurumise ja loodusmatkal pildistamise. Ent tähelepanuta ei jäänud ka vaimse tervise hoidmine ja suitsetamisest loobumine. Noored kaasasid oma projektidesse ka kogukonna.

Eriliselt jäid konkursi žüriile silma need, kes oskasid toitumist, liikumist ja vaimse tervise hoidmist oma projektides kokku põimida. Žürii hinnangul on noored terviseteadlikud ning enda ja kaaslaste tervisest hoolivad.
Projektide hindamisel lähtus žürii idee uudsusest ja omapärast, mõjust tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolust ja sisukusest, projekti jätkusuutlikkusest ja haaratava sihtgrupi suurusest. Hea projekti tunnuseks on läbimõeldud tegevus- ja ajakava ning projekti reaalne teostatavus.

Võitnud projektid nooremas vanuserühmas (8. klass ja nooremad):
I koht – «Müüdimurdjad – kepikõnd noorte sekka!», Järvakandi Avatud Noortekeskus, projektijuht Birgit Jaansalu
II koht – «Siseterviserada Tartu Variku koolis», Tartu Variku Kool, 8.a klass, projektijuht Sander Lepp
III koht – «Teadlikult suitsuvabaks», Puka Noortekeskus, projektijuht Käti Püss

Võitnud projektid vanemas vanuserühmas (9. klass ja vanemad):
I koht – «Lauatennis kui päästeingel», Paide Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuht Johanna Tuisk
II koht – «Noortelt noortele – teatris tervemaks», Kohila Gümnaasium, 10. klass, projektijuht Anet Saarna
III koht – «Vitamiinidega talvele vastu», Leie Avatud Noortekeskus, projektijuht Grete Sass

Võitnud projektidega saab tutvuda terviseinfo veebilehel.
Konkursi võitnud terviseprojektid saavad igaüks kuni 640 eurot nende elluviimiseks. Lisaks ootab välja valitud projekti liikmeid ka auhind.

Konkurssi «Tervist edendava idee projekt» ehk TEIP on Tervise arengu instituut korraldanud alates 2004. aastast. Konkursile on oodatud huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.