Algas üleriigiline suhkrukampaania

Tervise Arengu Instituut alustas 27. märtsist esmakordselt teavitust, mis suunab märkama lisatud suhkruid ning vähendama nende tarbimist. Magusaga liialdamine ei ole vaid ülekaaluliste inimeste probleem. Värske rahvastiku toitumise uuringu järgi söövad täiskasvanud päevas keskmiselt kaks ning lapsed alates koolieelikutest kuni teismelisteni 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on suhkrud organismi toimimiseks vajalikud, kuid jälgima peaks, millistest allikatest ja kui palju neid saadakse. „Enamik toiduaineid, roogi ja jooke sisaldavad suhkruid. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult, näiteks puuviljad-marjad, mesi, köögiviljad ja piim ning neis sisalduvad n-ö looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos,“ selgitas Pitsi. „Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus ning neid nimetatakse siis lisatud suhkruteks.“

Lisaks maiustustele ja limonaadile sisaldavad palju suhkrut ka vitamiinidega rikastatud veed, maitsestatud veed ja joogijogurtid. Palju lisatud suhkruid võivad sisaldada maitsestatud piimatooted - kohupiimakreemid, jogurtid, kohukesed ja teised, kuid rohkelt suhkrut võib peituda näiteks ka soolaste toitude juurde kasutatavates kastmetes, marinaadides ja muudes toodetes.

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,“ selgitas Pitsi.

Teavitus toimub televisioonis, tänavatel, kauplustes ja veebis. Kampaania raames on valminud humoorikas teleklipp (https://www.youtube.com/watch?v=hrJ3m_Lv5bg) ning toitumine.ee lehel erileht Fiidi Karu (http://www.toitumine.ee/kampaania/fiidikaru/), kust leiab nii erinevaid mänge ja viktoriine kui suhkrukalkulaatori, mille abil saab lihtsalt välja arvutada, kui palju lisatud suhkruid eri toodetest saab, ning võrrelda seda päevase piirkogusega.

Lisaks on võimalik vaadata suhkrufilmi aadressil https://www.youtube.com/watch?v=HAx5fyN3Nwg.

Eestlase tervise tulevik - kas pime, paks ja poolkurt?

Delfi sporditoimetuse artiklis pealkirjaga "Eestlase tervise tulevik: kas paks, poolpime ja -kurt, kõvera kaelaga ning depressioonis?" arutletakse, missugune on nutiseadmeid kasutava inimese tulevik. Pikas ja põhjalikus artiklis leiduv info ei ärata just lootust.

Artiklis refereeritakse Huffington Posti lugu, mis võtab kokku USA noorte inimeste problemaatika: "vähene liikumine, sellega kaasnev rasvumine ja vaimse tervise mured. „See on esimene põlvkond, millel esinevad juba noores eas rasvumisega seotud haigused,” hoiatatakse artiklis ja tuuakse tõestuseks faktid: USA-s on 18–29-aastaste noorte seas rasvunute osakaal viimase 40 aastaga kolmekordistunud. 1970-ndate alguses oli neid 8%, aga 2005–2006 aastal uuringu järgi juba 24% ehk ligi veerand. Noored ei liigu enam, sest ligi kaks kolmandikku noori täiskasvanuid ei tegele regulaarselt ühegi trenniga. Selle tõttu on ka tervis juba noorena kehvapoolne: selles vanusegrupis on 18% naistel ja 12% meestel vähemalt üks tõsine tervisemure."

Edasi tuuakse välja rasvumisega seotud tervisemured, nagu II tüüpi diabeedi sagenemine, seejärel nutitelefoni pidevast jälgimisest tulenevad selgrooprobleemid ning kõrvaklappide kasutamisest tingitud kuulmislangus. Samuti viidatakse vaimse tervise häiretele.

Väärt artikli leiad aadressilt http://sport.delfi.ee/news/liikumine/toitumine/eestlase-tervise-tulevik-kas-paks-poolpime-ja-kurt-kovera-kaelaga-ning-depressioonis?id=70502435