Esmaspäev, 4. juuni 2018

Pohmelli korral vee joomine ei aita



Hollandi ja Kanada teadlaste sõnul pohmelli ja sellest tingitud peavalu puhul vee joomine ei aita.

Foto: homeremedyhacks.com
Uurimine näitas, et vesi täidab kõhtu ja selle tõttu ei taheta enam alkoholi, edastab BBC.
Ainus viis pohmellist pääsemiseks on juua vähem alkoholi.

Teadlased tegid üliõpilastega katse uurides, millega nad pohmelli ravivad. Ilmnes, et ei vesi ega ka mingi toit ei aidanud pohmelli ja peavalu korral. Uurijaid huvitas ka, kas vastab tõele, et osa inimesi ei jää purju ja neil ei teki pohmelli.

826 Hollandi üliõpilasest 54 protsendile anti pärast suures koguses alkoholi tarbimist teatud toitu, kaasa arvatud rasvaseid roogi, mis oletati aitavat pohmelli korral. Kaks kolmandikku sai alkoholi tarbimise järgselt vett juua ning rohkem kui pooled jõid vett mitte kohe pärast alkoholi joomist, vaid enne magamaminekut. Vett joonutel oli pisut parem kui erinevaid roogi söönutel, kuid vahe ei olnud kuigi suur.  Seega ei ole vesi pohmelli puhul nii efektiivne, kui seni arvatud.

Varasemate uuringute kohaselt ei saa umbes 25 protsenti alkoholi joonutest pohmelli. Teadlastele pakkus huvi, kas see on ikka nii. Selleks küsitleti 789 Kanada üliõpilast nende alkoholitarbimise ja pohmelli kohta. Ilmnes, et need, kellel ei tekkinud pohmelli, jõid lihtsalt liiga vähe alkoholi. Palju alkoholi tarbinud üliõpilaste seas ei olnud mitte kedagi, kellel ei oleks pohmelli tekkinud.

Hollandi Utrechti ülikooli teadlase Joris Versteri teatel ei andnud uuring mitte midagi üllatavat. «Lihtne loogika, mida rohkem alkoholi juua, seda suurema tõenäosusega tekib pohmell. Vesi aitab organismi niisutada, kuna alkohol viib kehast vett välja. Pärast alkoholi joomist tasuks veega keha puhastada.  Vesi ei võta siiski ära uimasust ja peavalu,» lausus Verster.

Versteri teatel ei teata seni täpselt, kuidas pohmell tekib. «Tegemist ei ole lihtsalt kehas tekkiva veepuudusega. Teada on, et oma rolli mängib ka immuunsüsteem, kuid täpselt millist, ei ole teada. Seega ei ole pohmelli puhul seda koheselt äravõtvat ravimit nagu näiteks on palaviku puhul,» selgitas teadlane. Versteri teatel tuleb teha pohmelli lisauuringuid ja kontrollkatseid, mis annavad rohkem informatsiooni.

Artikkel pärineb Postimehe Elu24 portaalist (siin).




Teisipäev, 29. mai 2018

Suurimad vead Eesti laste toitumises



Postmehe terviseportaal vahendab oma artiklis Tallinna lastehaigla endokrinoloog ja lastearst Ülle Einbergi, kelle pakutakse Eestis väikelastele pahatihti sobimatut toitu või tehakse mõni teine toitumisega seotud viga, mis võib viia rasvumise ja teise tüübi diabeedi väljakujunemiseni.

Einberg on sageli kokku puutunud lastega, kelle terviseprobleemide peamine põhjus on eale mittesobiv toit ja tasakaalustamata toitumine. Tema sõnul teevad vanemad lastele toitu pakkudes sageli kergesti välditavaid vigu.

Toit ei vasta eale
Foto: Pinterest

Einbergi sõnul ei arvesta osa vanemaid, et lapse seedetrakt teeb läbi muutusi lapse kasvades ja arenedes, mistõttu tuleb lapse toidumenüü koostamisel arvestada tema vanust. Ta selgitas, et pärast esimest eluaastat peaks laps tasapisi üle minema pere toidule ja pooleteise aastaselt peaks ta sööma sama toitu, mis vanemad.

Poolfabrikaadid ja valmistoit

Lastele antakse liiga sageli ohtralt lisaaineid sisaldavaid poolfabrikaate ja valmistoitu. Olenevalt kvaliteedist, ei pruugi selline toit sobida täiskasvanutelegi, kuid lapse tervist võib see  oluliselt mõjutada.

Liiga palju maiustusi

Lapsele maiustusi pakkudes tuleks Einbergi sõnul lähtuda väikelaste toidupüramiidist. «Üks kuni kaks portsjonit magusat päevas, mida väikelastele soovitatakse, ei tee kindlasti paksuks,» rääkis Einberg, kes soovitab lastele anda suhkrut parajas koguses ja vältida ka äärmuslikku, suhkruvaba dieeti. Samas on maiustused libe tee, sest lastele hakkavad need tavaliselt meeldima ja nii on raskem ka liialdamist vältida.

Lehmapiim esimesel eluaastal ei sobi

Kuigi pudru valmistamiseks võib lehmapiima kasutada juba lapse esimesel eluaastal, ei tohiks seda joogipiimana menüüsse võtta enne, kui laps on vähemalt aastane. See ei tähenda siiski, et piima pelgama peaks. «Väikselapse menüüs on piimal päris suur roll. Näiteks peaks aastane laps piimast saama poole oma päevasest toidukogusest. See võib olla rinnapiim, piimasegu või lehmapiim,» selgitas Einberg.

Pähklid on väikelapsele ohtlikud

Esimesel eluaastal peaks väikelapse toit olema püreestatud või peenestatud ja ka teisel-kolmandal aastal ei tohiks see olla väga suurte tükkidena, sest muidu on lapsel seda ebamugav närida ja pealegi on ka oht, et ta tõmbab toidu kurku. Sama võib juhtuda ka pähklite, rosinate ja seemnetega, mis sisaldavad küll palju kasulikke toitaineid, kuid võivad põhjustada lämbumisohtu.

Üle- ja alatoitmine

Kui arsti juures käies ilmneb, et laps võtab kaalus liiga palju või vähe juurde, siis võib põhjus olla toitumises. Kehakaalu dünaamikat ja lapse kasvamist on hea jälgida lapse kasvu- ja kaalukõvera alusel. 

Liiga ühekülgne toit

Peale kilokalorite on Einbergi sõnul väga oluline jälgida sedagi, et laps saaks kätte kõik vajalikud toitained, sealhulgas vitamiinid ja mineraalid. Laste normaalseks kasvuks ja arenguks on väga olulised raud ja kaltsium ning rasvhapped. Seevastu valgu, soola ja suhkruga liialdada ei tohiks. Soolestiku mikrofloorale on väga olulised puuviljad ja juurviljad, mis sisaldavad muu hulgas kiudaineid. Ka liha ja kala ei tohiks menüüst välja jätta.

Väikelaps ei ole väike täiskasvanu

«Väikelapse kõht on küll viis korda väiksem kui täiskasvanul, aga mõne toitaine vajadus on ühe kilogrammi kehamassi kohta kordi suurem,» rõhutas Einberg. Väikelaps vajab näiteks 5,5 korda rohkem rauda, neli korda rohkem kaltsiumi ja seitse korda rohkem D-vitamiini.

Lapsed ei armasta salateid

«Minu kogemus näitab, et lastele meeldib süüa köögi-ja puuvilju eraldi. Kui need on kokku segatud, siis lapsed ei pruugi neid süüa,» rääkis Einberg. Nii võib juhtuda, et ema näeb kõvasti vaeva ja teeb lapsele hästi maitsvatest köögi- või puuviljadest salati, kuid laps seda sööma ei nõustu. See ei tähenda aga tingimata, et salati koostisosad lapsele eraldi pakutuna ei meeldi.

Lauakombed jäetakse unarusse

Kuigi lapsed armastavad sageli süüa näppudega, tuleks neid Einbergi sõnul maast-madalast söögiriistu kasutama õpetada. «Üheaastane laps peaks juba oskama lusikaga süüa, kolmeaastane laps võiks süüa kahvliga ja enne kooli võiks talle õpetada ka nuga kasutama,» soovitas lastearst.

Vanem ja laps söövad sama lusikaga

«Meie kultuuris ei söö täiskasvanud ühest lusikast toitu ja samasuguseid kombeid tuleks õpetada ka lapsele,» selgitas Einberg. Seepärast soovitavad lastearstid muretseda ka päris väikestele lastele oma sööginõud. Samuti võib juhtuda, et nakkushaigusesse jäänud ema annab pisikud lapsele edasi. «Kui teist lusikat kusagilt võtta ei ole ja ema on täiesti terve, siis tavaliselt ei juhtu midagi, kui ema sööb lusika pealt ära selle, mida laps ei võta, kuid haigena ei tohiks kindlasti lapsega samalt lusikalt süüa,» hoiatas lastearst.

Refereeritud Postimees Tervis artiklist Arst toob välja suurimad vead Eesti laste toitumises



Reede, 18. mai 2018

Telesaates "Suud puhtaks" arutleti laste ülekaalulisuse teemal



16. mail räägiti ETV saates "Suud puhtaks" pikalt eesti laste ülekaalulise põhjustest ning võimalikest lahendustest probleemile.

Vaata sinagi.


Kolmapäev, 16. mai 2018

Päikesepõletuse esmaabi



Päikesepõletuse esmaabi on rahustavad geelid, termaalvesi ning jahe dušš, kuid raskem põletus võib vajada juba ravimite abi, kirjutatakse Postimehe terviseportaalis. 

Põletuse ravimise asemel soovitab nahaarst nahka päikese eest kaitsta. «Kui on siiski tekkinud päikesepõletus või polümorfne valguslööve, mis võib avalduda nii villikeste kui kupladena, on esimese asjana tähtis päikest vältida ja viibida siseruumides, rääkis dermatoloog Tiina Toomson.

Kahjustunud ala tuleb määrida aaloegeeli, päevitusjärgsete kreemidega (after sun) ning vajadusel võtta leigeid lühiajalisi dušše või pihustada termaalveega, soovitas Toomson. «Põletikuline kuumav nahk kaotab palju vett, oluline on piisavalt juua,» sõnas ta.

Villidega päikesepõletus on dermatoloogi sõnul nagu teise astme põletus ja ravipõhimõttedki on sarnased. «Võib võtta valuvaigustit või antihistamiinikumi, määrida aaloe-, hüdrogeeli või tsingiga kreemi. Vältida tuleb tsinksalvi, tsinkpastat, õlisid, rasvast salvi ja hapukoort!,» rõhutas Toomson. Mõnikord on vaja määrida isegi paiksete hormoonkreemidega, näiteks hüdrokortisooniga, seletas arst.

Dermatoloogi sõnul on päevitamine ja päikesepõletus naha jaoks suur stress. Liigne päevitamine soodustab lisaks nahavähile naha vananemist, pigmendi-ja kapillaaride haigusi, päikesekiirgusega seotud ülitundlikkusreaktsioone ning tõsiseid haigusi, näiteks erüteemluupus. «Eriti on päikesekahjustuste suhtes ohustatud inimesed, kes kasutavad teatud antibiootikume ja vererõhuravimeid ning söövad rohkesti psoraleene sisaldavaid toiduaineid, nagu seller, petersell ja tsitruselised,» rääkis arst. 

Toomson paneb südamele, et tähtsam kui päikesepõletuse ravi, on selle vältimine. «Olulisim on vari ja kaitsvad riided. Kui mingil põhjusel, näiteks välitöödel seda järgida ei saa, alles siis on päikesekreemide kord. Ei tohi tekkida vale turvalisuse tunne, et kui päikesekreemiga määrida, võib rahus päevitada,» rääkis Toomson.

Originaalartikli leiad siit.

Toiduained, mis aitavad ennetada päikesepõletust



Kuigi päikese abil saab inimene D-vitamiini, võib liiga pikalt päikese käes olles naha ära põletada. Toitumisnõustaja Frida Harju-Westman annab Daily Expressis nõu, millised toidud aitavad ennetada päikesepõletuse tekkimist või seda leevendada. 

Samas ei tohiks unustada, et kindla kaitse päikesepõletuse eest annavad siiski vaid päikesekreem, kehakatted või päikesest hoidumine. Õigete toitude söömine on pigem toetav tegevus, see ei kaitse näiteks mitu tundi päikese käes olnud inimese nahka. 

Roheline tee

Hommikuid tasub toitumisnõustaja sõnul alustada rohelise tee või matcha'ga.  Roheline tee sisaldab antioksüdante, mis aitavad võidelda vabade radikaalide ja põletike vastu. 

Porgandid

Neis sisalduvat beetakaroteeni, millest keha toodab A-vitamiini, on seostatud väiksema päikesepõletusega. Harju-Westman soovitab süüa paar porgandit päevas. Need võib lõigata viiludeks ja süüa koos avokaadost tehtud dipikastme guacamole'ga. See sisaldab oomega-3-rasvhappeid, mis tulevad samuti päikesepõletuse vältimisel kasuks.

Kartulid

Neis leiduv tärklis aitab vähendada päikesepõletuse tekitatud kahju, ütles toitumisnõustaja Frida Harju-Westman. Tema sõnul on tervislikum valida toiduks maguskartulid, sest nagu ka porgandites, leidub neis nahka kaitsvat beetakaroteeni ja C-vitamiini.

Marjad 

Toitumisnõustaja soovitab süüa sooja ilmaga rohkelt C-vitamiini sisaldavaid marju, näiteks maasikaid või põldmarju, sest need aitavad ära hoida päikesepõletust. Näiteks 100 grammi maasikaid annab kehale üheks päevaks piisava C-vitamiini koguse.

Tomatid

Toitumisnõustaja sõnul on tomatid ühed kõige paremad toidud päikesepõletuse vältimisel, sest neis on palju antioksüdante, mis aitavad kaitsta nahka UV-kiirguse eest. 

Mugandatud Postimees Tervis artiklist, mille leiad siit.








Kolmapäev, 9. mai 2018

Aeglane ainevahetus on müüt!



Postimehe terviseportaal vahendab Health News artiklit, mis kummutab aeglase ainevahetuse müüdi.
Tuleb välja, et inimeste ainevahetus ei erinegi palju, nii et raskusi kaalukaotamisel aeglase ainevahetusega välja vabandada ei saa.

Warwicki ülikooli endokrinoloogiaprofessori Thomas Barberi sõnul erineb küll erinevate inimeste ainevahetus, kuid ühe ühiku, näiteks kilogrammi lihasmassi kohta on ainevahetuse kiirus kõigil inimestel võrdlemisi ühtlane.

70 protsenti energiast, mis ainevahetus eraldab, läheb eluks vajalikeks toiminguteks ning see kulutatud energia hulk ei sõltu inimese füüsilisest aktiivsusest. Barberi sõnul toimub enamus ainevahetusest keha lihaskoes või igal pool, kus ei ole rasva. Lihasmassi alla käivad ka organid, näiteks aju, neerud ja maks.


Erinevus peitub kehakoostises

Ainevahetuse kiiruse erinevused tulevadki eelkõige lahknevustest inimeste kehakoostises ehk kui palju on rasva võrreldes lihasmassiga. Arsti sõnul toimib ainevahetus efektiivsemalt, mida rohkem on kehas lihasmassi ja vähem rasva.

Näiteks kui kaks inimest kaaluvad sama palju, kuid ühel on 50 protsenti keharasva ja 50 protsenti lihasmassi ning teisel vaid 10–15 protsenti rasva, on viimase ainevahetus kiirem.

Barberi sõnul on ainevahetuse kiirust võimalik suurendada, kui muuta keha rasva ja lihasmassi suhet. Lihasmassi suurendada ja rasva vähendada saab regulaarse treeninguga, mis mõjubki positiivselt üleüldisele ainevahetusele.

Keha tahab oma massi säilitada

Arst tõdeb, et kaalu langetamine võib mõnikord väga keeruline olla, sest keha võitleb sellele tegevusele vastu. Tema sõnul on ainevahetuse iseärasuseks see, et kui kaotad vähemalt 5–10 protsenti oma kehamassist, hakkab ainevahetus aeglustuma.

Samuti võib isu suureneda, et keha saaks oma esialgse kaalu tagasi. Arsti sõnul on see takistus, mis kaalulangetamise sooviga kaasas käib. Samuti tuleb treenimist ja tervislikku toitumist jätkata ka siis, kui on õnnestunud juba kaalu kaotada.

Loe Postimees Tervis artiklit SIIT.



TAI uuring: Iga neljas 1. klassi laps on ülekaalus või rasvunud



Iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud, selgus 25. aprillil esitletud laste rasvumise seireuuringust.

Seejuures rasvunuid on kümnendik ja lisaks lihtsalt ülekaalulisi on 16 protsenti kooliteed alustanud lastest. Normaalkaalus on 72 protsenti lastest, kuid alla 2 protsendi on alakaalus. Ülemäärase kehakaalu levimus on suurem poiste hulgas: 29 protsenti võrreldes 23 protsendiga tüdrukute hulgas.

Kõrgeim ülemäärase kehakaaluga laste osakaal oli Hiiumaal (37%) ja Läänemaal (35%), madalaim Tartumaal (24%) ja Harjumaal (25%).

Üheks oluliseks seoseks laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Uuringupäeval hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas (vastavalt 26 ja 32 protsenti). Samuti oli ülemäärase kehakaaluga laste osakaal väiksem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel.

Uuringu juhi, Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll.

„Enamikus koolides on olemas oma spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas on õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus koolidest ei olnud aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis,“ tõi Nurk näiteid.

Võimalus süüa koolisööklas hommikueinet on olemas ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse – kui maiustused on kättesaadavad 56% koolides, siis palju vähematest koolides on võimalik õpilastel osta salatit (25%), võileibu (30%) või kuivatatud puuvilju ja pähkleid (29%).

„Sellises olukorras, kus ligi veerand lastest kannab igapäevaselt kaasas lisakilosid, ei saa jääda passiivseks. Siin ei ole ühest lihtsat lahendust, sekkuma peame me kõik – nii kodud, kool kui ka riik – korraga. Kui alustame sellest, et meie lapsed ei jäta kodus (või ka koolis) hommikusööki söömata, tagame koolis tervisliku toiduvaliku nii koolitoidu osana kui ka koolipuhvetites ja hoolitseme selle eest, et lapsed iga koolipäeva jooksul saaksid vähemalt ühe tunni aktiivselt liikuda, oleme juba suure sammu edasi astunud,“ lisas Nurk.

Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti 2016. aasta kevadel kokku 12 700 1. klassi õpilast 381 koolis üle Eesti.

Uuring valmis Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames.

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN.


Artikkel pärineb Tervise Arengu Instituudi kodulehelt.