Teisipäev, 27. märts 2018

Söö taimseid rasvu, ela kauem



Viimane aeg on hakata tõsiselt võtma oma toitumist, kuna on tõendeid, et see aitab ennetada mitmeid haigusi või vähemalt leevendada nende kulgu. Maineka Harvardi Ülikooli teadlased tegid äsja ka selgeks, et need, kes asendavad loomsed rasvad täielikult taimsetega, vähendavad sellega varakult suremise riski kuni 26 protsendi võrra.

Taimsete rasvade head allikad on avokaado, pähklid, seemned, oliivid ja sellest valmistatud õli ning muud taimede baasil õlid (kanepiõli, linaseemneõli jpm). Eriti heaks osutusid teadlaste kinnitusel menüüd, kus oli õiges vahekorras just monoküllastumata rasvade (oliivid, mandlid, sarapuupähklid, maapähklid) osakaal. Loomseid rasvu leiame aga munast, lihast, piimatoodetest, kalast jm.

Uuringus võeti luubi alla 22 aasta vältel avaldatud teadustööd, mis näitasid, milliseid rasvu inimesed tarbivad ning kuidas mõjutab see nende eluiga. Infot leidus lausa 93 000 mehe ja naise kohta, kelle toitumise ja eluea seost jälgiti rohkem kui kümne aasta jooksul.

Teadlased võrdlesid uuringutes avaldatud andmeid menüü toitainelise koostise kohta ning pöörasid eelkõige tähelepanu taimsete ja loomsete rasvade vahekorrale. Nad tõdesid, et ka loomseid rasvu ei pea tegelikult vältima, kuna neis on nii mõndagi kehale kasulikku. Samas ei saa oma organismi koormata vaid loomsete rasvadega, vaid tuleb paralleelselt tarbida ka taimseid.

Artikkel on pärit Postimehe terviseportaalist.

Kolmapäev, 14. märts 2018

Liikumise mõjust organismile



ETV2 näitab populaarteaduslikku sarja "Heureka", mille hiljutine episood räägib liikumise mõjust ja vajalikkusest organismile.Üsnagi lühike, kuid informatiivne saade võib anda just vajaliku motivatsiooni, et end rohkem liigutada.

Teisipäev, 13. märts 2018

Trikke mälu treenimiseks



Delfi küsib oma juba mitme aasta taguses artiklis tabavalt: "Mälu veab alt? Tähtsad asjad ei jää kuidagi meelde ja igal suvalisel ajahetkel kontrollides on pähe talletunud ainult tühised faktid ja Benny Hilli kordussaated?" ja toob välja 11 lihtsat trikki, kuidas olukorda parandada.

Keskendu 8 sekundit
Uuringute põhjal kulub andmete jõudmiseks lühimälust pikaajalisse mällu just vähemalt mainitud aeg.

Väldi ukseavasid
Ukseavade läbimine muudab meid hajameelsemaks.

Käsi rusikasse!
Kui midagi "mällu vajutades" käsi vähemalt vähemalt 45 sekundit rusikas hoida, aitab liigutuse kordamine hiljem asja meenutada.

Spordi
Liigutamine suurendab aju erksust ja hapnikuringlust ning võib mõjutada ergutavalt ka rakkude paljunemist ajupiirkondades, mis on seotud mäluga.

Maga välja
Une ajal ajus toimuvad protsessid aitavad vajalikku hiljem tõhusamalt meenutada, sh ebavajalikust infost vabanemine ja vajaliku paigutamine pikaajalisse mällu. Kui sa püsid aina ärkvel, seda ei juhtu.

Kasuta veidrat kirjatüüpi
Mida ebatavalisem ja raskesti haaratavam kirjatüüp, seda kergem on loetut hiljem meenutada.
Samas pole tähtsad nt rasvane kiri või šriftisuurus. Isegi vastupidi – suured rasvased kirjad võivad loetava info meeldejätmist raskendada.

Näri nätsu
Uuringute põhjal parandab "mäletsemine" sooritust pikaajaliste mäluülesannete puhul (nii visuaalsed kui ka helipõhised).
Lühiajaliste mäluülesannete puhul on nätsu mõju miskipärast vastupidine.

Kirjuta käsitsi
Inimesed kasutavad info talletamiseks aina rohkem tehnikaseadmeid, aga mäletamist tõhustab selle käsitsi kirjapanemine.

Muusika võib (korraks) aidata
Paljudele meeldib töö või õpingute kõrval muusikat kuulata. Sellest ongi kasu enne teksti lugemist info meeldejätmise eesmärgil.
Pikaajalisem vaimne töö, sealhulgas lugemine, vajab siiski vaikust. Muusika mõjub sel puhul segavalt, olenemata sellest, kas see meeldib või mitte.

Visualiseeri
Üks tõhusamaid viise midagi meelde jätta on muuta see n-ö mälupildiks. Kui pead pähe õppima näiteks suure hulga infokilde, loo nende toetuseks detailne vaimne pilt.

Kriipselda midagi paberile
Võiks arvata, et igava koosoleku või loengu ajal paberile nt südamekeste kriipseldamine viib sind tähtsast eemale, aga tegelikult aitab see ajul aktiivsena püsida.