Kuidas saada toidust vajalik kogus kiudaineid

Enamik inimesi saab toidust vähem kiudaineid, kui peaks, vähendab Postimehe terviseportaal WebMedi artiklit. Kiudained aga soodustavad kasulike soolestikubakerite kasvu, ennetavad ülekaalulisust, metaboolset sündroomi ja soovimatuid muutusi soolestikus. Kiudaineid leidub ainult taimses toidus.

Kiudainete vajadus sõltub inimese kehakaalust ning vanusest. Tervise Arengu Instituudi andmetel peaks täiskasvanud inimene saama päevas 25-35 g kiudaineid (naised vahemiku alumine, mehed ülemine pool). Lapsed peaksid oma kehakaalust sõltuvalt tarbima kiudaineid vähem.

Kiudainete tarbimise soovitatavad päevased kogused lastel (Suurbritannia riikliku tervishoiusüsteemi NHS andmetel):

2–5-aastased: umbes 15 grammi

5–11-aastased: umbes 20 grammi

11–16-aastased: umbes 25 grammi

16–18-aastased: umbes 30 grammi

Kuna aga toidus sisalduvate kiudainete täpset kogust on keeruline arvestada, on seda lihtsam teha portsjonite järgi (üks portsjon on enam-vähem võrdne ühe peotäiega). Toitumisnõustaja Külli Holstigu sõnul saab inimene piisava koguse kiudaineid, kui tarbida päevas 5-7 portsjonit köögivilju, 4-5 portsjonit puuvilju ja marju ning 4-6 portsjonit täisteraviljatooteid. «Kui järgitakse toitumissoovitusi, aga ikkagi on kalduvus kõhukinnisusele või soovitakse langetada kaalu või kolesterooli, siis võib juurde võtta nt kaerakliisid või teelehe kestasid,» soovitab Holsting.

Artikkel annab ka soovitusi kiudainete lisamiseks menüüsse.

• Eelista täiseteraleiba.
• Söö hommikuks täisteraputra ja -müslit.
• Vali täisterapasta.
• Rikasta oma menüüd kaunviljadega.
• Tarbi piisavalt puu- ja köögivilju.

Loe täpsemalt: https://tervis.postimees.ee/4392085/praktilised-soovitused-kuidas-saada-toidust-paevane-kiudainete-kogus?_ga=2.184617696.814292538.1517311993-1946040361.1513678592

RIMI Retsepti meistriklass

Rimi ja eestilapsed.ee blogi kuulutavad välja meeleoluka ja kasuliku retseptikonkursi Eesti kooliõpilastele, leidmaks toredaid ja omanäolisi retsepte tasakaalustatud toitumise tutvustamiseks ning elavdamiseks. Konkursist saavad osa võtta  Eesti põhikoolide klassid, huvikoolid ja -ringid.

Konkursil osalemine õpetab noortele meeskonnatööd, kokkamist ning parandab teadmisi toitumisest. Kevadel selgub Rimi Retsepti Meistriklass 2018 ja 1000€ suuruse preemia võitja! Lisaks ootavad tublisid kokkajaid erinevaid üllatused ning lisaauhinnad.

Loe lähemalt: https://eestilapsed.ee/rimi/

Nippe, kuidas peletada väsimust

Kofeiin ei ole alati parim turgutaja, kuna annab energiat vaid mõneks ajaks, samal ajal organismi kurnates. Postimehe terviselehekülg vahendab Business Insider'i artiklit, milles antakse nõu, kuidas väsimust kohvita peletada.

Väldi pikaajalist ekraanide vaatamist.

Söö tervislik vahepala.

Joo vett.

Tantsi või jaluta.

Hinga sügavalt.

Kuula muusikat.

Näri nätsu.

Vaata armsaid loomavideoid.

Tukasta.

Loe täpsemalt: https://tervis.postimees.ee/4376037/unusta-kofeiin-proovi-neid-teadusel-pohinevaid-nippe-mis-peletavad-vasimuse

Toidud, mis võivad mõjutada vaimset tervist

Postimehe terviseportaal vahendab NDTV artiklit, milles käsitletakse viit vaimset tervist mõjutavat toiduainet.

Suhkru tarvitamine vähendab neuronite teket, pannes aju töötama alla oma normaalse taseme, soodustades seega depressiooni teket.

Alkohol süvendab ärevuse ja depressiooni sümptomeid.

Hüdrogeenitud õlid ja küllastunud rasvad võivad häirida aju verevarustust ning mõjutada selle funktsioneerimist.

Liigne sool võib kahjustada immuunsüsteemi, mõjutada närvisüsteemi ja häirida emotsioone.

Kofeiin mõjub halvasti unele, mis omakorda võib teha halba vaimset tervisele.

https://tervis.postimees.ee/4274133/viis-toitu-mis-mojutavad-vaimset-tervist

Tervislikult toituvatel lastel on kõrgem enesehinnang

ERR portaal Novaator kirjutab kaheksas Euroopa riigis läbi viidud uurimusest, milles osalesid Tervise Arengu Instituudi eestvõttel ka Eesti lapsed. 

"Toitumine mõjutabki nii emotsioone kui ka psühhosotsiaalset seisundit. Näitame töös, et juba väikelapsest peale on need seotud nende tervislike toitumissoovitustega, mis antakse. Mida rohkem neid järgitakse, seda paremad on laste järgnevad riskitegurid kroonilistele haigustele," selgitas Toomas Veidebaum, Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor ja uurimuse kaasautor ERR Novaatorile.

Toidusedeli mõju täiskasvanute vaimsele tervisele, sh depressioonile on nähtud juba varem. Järsult oma dieeti tervislikuma poole muutes, näiteks puu- ja juurviljade ning kala osakaalu kasv toob kaasa riskitegurite mõju vähenemise. Täpne põhjus pole selge ja selle väljaselgitamine vajab veel täiendavaid uuringuid. Ühe populaarse hüpoteesi kohaselt on oluline roll omega-rasvhapetel. Niivõrd mahukaid laste kohta käivaid teadustöid pole aga Veidebaumi sõnul eriti tehtud.

Järeldused põhinevad 7675 lapse kohta kogutud andmetel. Uuringu raames uuriti Belgia, Küprose, Eesti, Saksamaa, Ungari, Hispaania ning Rootsi 2–9aastaseid lapsi.

Loe lähemalt: http://novaator.err.ee/648670/tervislikult-toituvatel-lastel-on-korgem-enesehinnang

Soovitusi menstruatsioonivaludega toimetulekuks

Paljud naised kogevad suuremal või vähemal määral menstruatsioonieelseid ja -aegseid vaevusi, nagu iiveldus, oksendamine, kõhu- ja alaseljavalu jm. Postmehe terviseportaal on küsinud proviisor Anne-Mai Rogenbaumilt, kuidas neid kaebusi leevendada. 

Kõhuvalu vastu soovitab Rogenbaum kõigepealt sooja dušši, kuuma kompressi ja mõõdukat kehalist aktiivsus, tugevama valu puhul aga valuvaigistit. Ka soovitab ta menstruatsiooni eel ja ajal vähendada soola, suhkru, alkoholi ning kohvi tarbimist, kuna need võimendavad PMSi sümptomeid. Seevastu tuleks tavalisest rohkem juua vett ning jälgida, et menüü oleks tasakaalustatud ja mitmekesine. Toidulisanditest võib kasu olla kaltsiumist, magneesiumist, B- ja E-vitamiinist ning oomega 3 rasvhapetest.

Loe: https://tervis.postimees.ee/4302427/3-soovitust-kuidas-menstruatsioonivaludega-toime-tulla

TAI alustas teavituskampaaniat 

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas teavituskampaaniat „Aitäh, ema! Aitäh, isa!“, mis kutsub lapsevanemaid hoidma oma lapsi alkoholi eest kuni täiskasvanuks saamiseni.

Kampaania on eelkõige suunatud 10–12aastaste laste vanematele ja selle eesmärk on neid julgustada lastele piire seadma, et noorte esmane alkoholitarbimise kogemus lükkuks võimalikult kaugele. Vanem võiks koos lapsega teha kokkuleppe, et enne täiskasvanuks saamist alkoholi ei tarvita. Sarnane piiride seadmine toetab ka teismeeas tarvitatavate alkoholikoguste vähendamist. Lisaks annab kampaania värskeimaid teadmisi alkoholi mõjust noore aju arengule.

TAI vanemspetsialisti Triin Soku sõnul hakkavad just 10–12aastastel noortel tekkima esimesed kokkupuuted alkoholiga. „Mida varem noor inimene alkoholiga tutvust teeb, seda suurem on kahju tema vaimsele ja füüsilisele tervisele ning mõju edasisele elule,“ ütles Sokk. „Kuigi teismeline võib tunduda juba täiskasvanu moodi, toimub just selles vanuses eesmise ajukoore kõige kiirem areng. Samas määrab just aju selle osa areng, kui hästi suudetakse teha elus iseseisvaid otsuseid ja mil määral suudetakse neid täide viia. Seega on see kõige otsesemas seoses lapse toimetuleku ja edukusega edasises elus.“ 
Uuringud on ka näidanud, et pooltest nooremalt kui 14aastaselt alkoholi tarvitama hakanud inimestest saavad tulevikus tõenäoliselt alkoholisõltlased. Alustades 21aastaselt või vanemalt on see tõenäosus vaid igal kümnendal.

Kuigi Eestis on näha alkoholitarvitamise vähenemist ja sama muster on ka noorte seas, oleme nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika riikidega võrreldes endiselt esirinnas alkoholi varajase proovimise ja purju joomise poolest. Keskmiselt proovitakse alkoholi esimest korda 12,4 aasta vanuselt. 11aastaselt on alkoholi proovinud juba iga neljas noor ning 15aastasena juba enamik noortest. Reeglina jõutakse pärast proovimist üsna kiiresti regulaarsema alkoholitarvitamiseni. 

Veebilehele www.tarkvanem.ee on koondatud lastevanemat toetavad videod ja artiklid. Sealt leiab infot aju ja alkoholi seoste kohta ja ka näpunäited, kuidas keerulistes olukordades käituda. Tarkvanem.ee lehel töötab kampaania ajal ka e-nõuandla, kus nõustaja vastab saabunud küsimustele alkoholi ja lastekasvatamise teemal.