Perearst Anneli Talvik: uljas suhtumine grippi võib väga halvasti kätte maksta
Gripi levik on just praegu Eestis haripunktis, mistõttu on viimane aeg end haiguse sümptomitega kurssi viia, sest püstijalu põdedes või liiga hilja arsti juurde minnes võib haiglavoodisse sattuda nii noor kui ka vana, vahendab Postimehe terviseportaal.- Õigem on grippi kahtlustades end kohe töökollektiivist ja perest isoleerida.
- Võrreldes teiste viirustega on gripi puhul tüsistuste teke palju tõenäolisem.
- Liiga uljas suhtumine haigusesse paneb ohtu ka noored ja muidu terved inimesed.
Kliiniku Sinu Arst perearst Anneli Talvik näeb praegu iga päevaga aina enam gripisümptomitega patsiente. Tema sõnul võib nad laias laastus jagada kaheks: need, kes on haigusest teadlikud, ning teised, kes ei tee vahet gripil ja muul viirushaigusel.
«Kui on järsult tõusnud kõrge palavik koos kuiva köha ja liigesevaluga, siis see on midagi teistsugust kui vinduvalt algav tatitõbi. Pooled ei ole kuulnud gripist või ei oska seda endaga seostada, mistõttu on end ravinud kodus gripiteedega. Kahjuks on ka päris palju neid, kes n-ö vapralt tööl käivad – see on äärmiselt vale, et minnakse välja, kui viirus niimoodi murrab,» rääkis arst.
Õigem on grippi kahtlustades end kohe töökollektiivist ja perest isoleerida, et vältida teiste nakatamist. Talviku sõnul leidub selliseidki teadlikke inimesi – nemad küsivad telefonitsi nõu või tulevad varakult arsti vastuvõtule, sest mõistavad, et gripiga tuleb kiirelt tegutseda. Kui jõuda arsti juurde juba tõsisemate sümptomitega, võib juhtuda, et gripiravimit välja kirjutada pole enam mõistlik, haigus tuleb lihtsalt läbi põdeda ja selle kulg võib osutuda pikemaks. Nii suureneb märkimisväärselt ka tüsistuste oht.
Teistest haigustest palju ohtlikum
«Gripi omapära on see, et tüsistuste teke on viiruse toksilisuse tõttu niivõrd palju kiirem ja tõenäolisem – see ongi õigupoolest põhjus, miks selle vastu soovitatakse vaktsineerida, aga tavalise nohu-köha vastu ei tehta vaktsiini,» nentis Talvik. Ta rõhutas, et ka leebemast hingamisteede viirusest võib välja areneda kopsupõletik, aga selle kulg ja paranemise aeg on hoopis teine kui gripiviirusel.
«Gripp on oma olemuselt nii palju raskem viirus. Olen oma praktikas näinud, et täiesti tervet sportlikku 25-aastast inimest on viirus tabanud niimoodi, et ta vaagub intensiivravis hinge. Ei ole midagi teha, see kuulub haiguste hulka, mille puhul sageli loodus võtab oma,» selgitas perearst.
Talviku kogemuse põhjal on üsna palju patsiente, kes ei kuulu gripi riskirühma, kel pole kaasuvaid haigusi ning kellel pole haiguse kulg kuigi pikk olnud, ent ometi tekivad neil tõsised tüsistused. Riskirühmaks peetakse pigem väikelapsi, vanemaealisi ning krooniliste haigustega inimesi, kellel tungivalt soovitatakse end vaktsineerida, ent liiga uljas suhtumine haigusesse paneb Talviku sõnul ohtu ka noored.
«Noored on alati hulljulgemad ega oska haiguse raskusastet oma uljuse tõttu adekvaatselt hinnata. Arvan, et väga paljud ei pane piisavalt rõhku puhkusele ja tervise taastamisele. Palju on inimesi, kes tunnistavad ausalt, et olen üle töötanud ja end räbalaks väsitanud, siis ikkagi on kohe tüsistuste oht,» tõdes ta.
Ravi ja vaktsineerimine
Kui inimene tunneb, et suudab haigusega toime tulla ning see pole ületanud tema taluvusläve, võib perearsti kinnitusel jääda koju end ravima. Ravi puhul on kolm olulist asja: juua rohkelt vedelikku, olla ennast säästval režiimil ning jälgida palavikku.
«Mina soovitan patsientidel mitte juua nii palju gripiteed, et palavik täielikult kaoks, sest selle roll on kehas viirust hävitada. Kui palavik alla tõmmata, siis on lihtsalt põdemine pikem,» rääkis ta.
Talviku hinnangul pole seepärast mõtet hakata alandama väikest palavikku, seda võiks teha alles 38,5–39-kraadise kehatemperatuuri juures. Palavikku tuleb aga korrapäraselt jälgida, sest gripipalavik võib kiirelt tõusta ning kui see tõuseb üle 39 kraadi, ei pruugi ravim enam nii kiirelt toimida.
«Kokkuvõttes on gripp nii ohtlik ja raskesti hallatav haigus, et ainus efektiivne vahend sellesse mitte haigestuda on vaktsineerimine. Kuigi paljud on vaktsineerimise vastu, tundub mulle, et sageli lähtutakse terviseotsuste tegemisel väga kitsalt iseendast ja oma lähikonnast, mis võib olla umbes kümme inimest ja nende kogemused,» nentis perearst.
Selle asemel, et rõhutada oma aktiivset eluviisi ja head tervist, tasuks Talviku sõnul mõelda neile, kes on kurnatud, madalseisus, ei viibi väljas ega tee sporti, sest neid ohustavad teiste kaudu nakatumine ning tüsistused märksa enam. Seepärast paneb arst juba enne haiguste hooaega inimestele südamele, et nad mõtleksid, mida saavad oma tervise heaks teha, ning kui tervisefilosoofia lubab, siis ka ennast vaktsineerida.
«Iga surnud inimene Eestis on üks inimene vähem, ta on kellegi ema või isa, õde-vend või sugulane. Uljalt vastu rinda taguda ja öelda, et gripp pole mitte midagi, on väga vastutustundetu,» märkis Talvik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar