Algas üleriigiline suhkrukampaania

Tervise Arengu Instituut alustas 27. märtsist esmakordselt teavitust, mis suunab märkama lisatud suhkruid ning vähendama nende tarbimist. Magusaga liialdamine ei ole vaid ülekaaluliste inimeste probleem. Värske rahvastiku toitumise uuringu järgi söövad täiskasvanud päevas keskmiselt kaks ning lapsed alates koolieelikutest kuni teismelisteni 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on suhkrud organismi toimimiseks vajalikud, kuid jälgima peaks, millistest allikatest ja kui palju neid saadakse. „Enamik toiduaineid, roogi ja jooke sisaldavad suhkruid. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult, näiteks puuviljad-marjad, mesi, köögiviljad ja piim ning neis sisalduvad n-ö looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos,“ selgitas Pitsi. „Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus ning neid nimetatakse siis lisatud suhkruteks.“

Lisaks maiustustele ja limonaadile sisaldavad palju suhkrut ka vitamiinidega rikastatud veed, maitsestatud veed ja joogijogurtid. Palju lisatud suhkruid võivad sisaldada maitsestatud piimatooted - kohupiimakreemid, jogurtid, kohukesed ja teised, kuid rohkelt suhkrut võib peituda näiteks ka soolaste toitude juurde kasutatavates kastmetes, marinaadides ja muudes toodetes.

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,“ selgitas Pitsi.

Teavitus toimub televisioonis, tänavatel, kauplustes ja veebis. Kampaania raames on valminud humoorikas teleklipp (https://www.youtube.com/watch?v=hrJ3m_Lv5bg) ning toitumine.ee lehel erileht Fiidi Karu (http://www.toitumine.ee/kampaania/fiidikaru/), kust leiab nii erinevaid mänge ja viktoriine kui suhkrukalkulaatori, mille abil saab lihtsalt välja arvutada, kui palju lisatud suhkruid eri toodetest saab, ning võrrelda seda päevase piirkogusega.

Lisaks on võimalik vaadata suhkrufilmi aadressil https://www.youtube.com/watch?v=HAx5fyN3Nwg.

Eestlase tervise tulevik - kas pime, paks ja poolkurt?

Delfi sporditoimetuse artiklis pealkirjaga "Eestlase tervise tulevik: kas paks, poolpime ja -kurt, kõvera kaelaga ning depressioonis?" arutletakse, missugune on nutiseadmeid kasutava inimese tulevik. Pikas ja põhjalikus artiklis leiduv info ei ärata just lootust.

Artiklis refereeritakse Huffington Posti lugu, mis võtab kokku USA noorte inimeste problemaatika: "vähene liikumine, sellega kaasnev rasvumine ja vaimse tervise mured. „See on esimene põlvkond, millel esinevad juba noores eas rasvumisega seotud haigused,” hoiatatakse artiklis ja tuuakse tõestuseks faktid: USA-s on 18–29-aastaste noorte seas rasvunute osakaal viimase 40 aastaga kolmekordistunud. 1970-ndate alguses oli neid 8%, aga 2005–2006 aastal uuringu järgi juba 24% ehk ligi veerand. Noored ei liigu enam, sest ligi kaks kolmandikku noori täiskasvanuid ei tegele regulaarselt ühegi trenniga. Selle tõttu on ka tervis juba noorena kehvapoolne: selles vanusegrupis on 18% naistel ja 12% meestel vähemalt üks tõsine tervisemure."

Edasi tuuakse välja rasvumisega seotud tervisemured, nagu II tüüpi diabeedi sagenemine, seejärel nutitelefoni pidevast jälgimisest tulenevad selgrooprobleemid ning kõrvaklappide kasutamisest tingitud kuulmislangus. Samuti viidatakse vaimse tervise häiretele.

Väärt artikli leiad aadressilt http://sport.delfi.ee/news/liikumine/toitumine/eestlase-tervise-tulevik-kas-paks-poolpime-ja-kurt-kovera-kaelaga-ning-depressioonis?id=70502435

Igapäevased toidud tervena püsimiseks

Praegusel viirushaiguste kõrghooajal tasub tähelepanu pöörata oma igapäevasele toidulauale ning lülitada oma menüüsse immuunsust tugevdavaid toiduaineid. Postimehe terviseportaal toob neist välja viis:

Õunasiidriäädikas ei paranda mitte ainult seedimist, vaid aitavat pisut suuremates kogustes ka külmetuse vastu. Seda võib lisada salatitesse või võtta koos meega.

Marjad sisaldavad polüfenoole, millel on uuringute järgi viiruste eest kaitsev efekt. 

Jõhvikad, mustikad ja mustsõstrad on haigustega võitlemiseks eriti tõhusad.

Kapsas on suur C-vitamiini allikas. Tassitäis kapsast annab pool päevasest C-vitamiini kogusest.

Porgandid sisaldavad beetakaroteeni, millest organism sünteesib A-vitamiini. A-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi.

Kanasupp parandab haigusest tulenevaid ülemiste hingamisteede kahjustusi.

Loe täpsemalt: http://tervis.postimees.ee/3992377/viis-igapaeevast-soeoeki-mis-aitavad-tervena-puesida

"Mul on kõik OK!"

Esmaspäeval, 16.jaanuaril 2017 algas kahenädalane noortele suunatud teavituskampaania „Mul on kõik OK!“, mille  eesmärk on suurendada noorte teadlikkust vaimsest tervisest ja julgustada neid oma probleemidest rääkima ning abi otsima. 

Kampaania on eelkõige suunatud 13-16-aastastele noortele ja sellega soovitakse vähendada valehäbi, mis takistab õigel aja abi küsida. Selleks suunab kampaania noori veebikeskkondadesse  http://www.peaasi.ee www.peaasi.ee ja http://www.enesetunne.ee.

Kampaania raames näidatakse noortele suunatud videoklippe veebis, kinodes ja sotsiaalmeedias.

Kampaania aluseks on loovusfestivali Kuldmuna noortekonkursil Pesamuna osalenud töö, mille autorid on Marita Tambelt ja Bruno Palmik.

Kampaania video on leitav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=pcweTHfiasw ning lisainfo Sotsiaalministeeriumi kodulehelt aadressil http://www.sm.ee/et/mul-koik-ok.

Kuidas gripihooajal terve püsida

Terviseuudiste portaal toob välja viis tegurit, mis inimese vastupanuvõimet haigustele vähendavad ning annab ka soovitusi, kuidas oma tervist hoida.

Inimese vastupanuvõime väheneb, kui

1) keha jahtub tuuletõmbuses;

2) inimene on väsinud või ületöötanud;

3) kui ollakse liiga vähe või üle treenitud;

4) kui inimesel on krooniline haigus või toitub ta valesti;

5) kui suitsetatakse.

Samas antakse ka nõu, kuidas viirushaigustest hoiduda:

• Köhimisel ja aevastamisel vabaneb miljoneid süljepiisku, mis võivad viirust kanda – hoidu köhijast ja aevastajast!
• Nuuska, aevasta ja köhi ühekordsesse pabertaskurätikusse, pärast kasutamist viska paber kohe prügikasti, seejärel pese käed.
• Nakatumine ja viiruse kiire paljunemine toimub tavaliselt haigustekitaja sattumisel silmadesse või nina/suu limaskestale – ära puuduta nägu pesemata kätega! Enamus meist puudutab enda nägu päeva jooksul kümneid kordi.
• Parim kaitse on rünnak viirustele – pese päeva jooksul korduvalt käsi vee ja seebiga lauldes mõttes või valjusti ühe korra “Põdral maja metsa sees”. Hõõru nii peopesi kui ka käeselgi.
• Juhul kui vett ja seepi ei ole käepärast, hoia 60%-lise alkoholi sisaldusega desinfektant läheduses ning kasuta mitmeid kordi päevas. Eriti peale teise inimese puudutamist.
• Viiruste hooajal pööra erilist tähelepanu pindade desinfitseerimisele. Viirused on vastupidavad, väliskeskkonnas säilivad need kuni 24 tundi. Ukselingid, lülitid, üldkasutatavad kirjutusvahendid, TV-puldid, autovõtmed, telefonid, lauapinnad, tualetipinnad, poekärud, mänguasjad on kõige tavalisemad kohad, mis on haigustekitajatest saastunud.
• Keha vastupanuvõime on parem, kui pöörad tähelepanu piisavale uneajale. Täiskasvanu peab magama öösel järjest vähemalt 7 tundi. Kui sinu uneaeg on lühem või uni on katkendlik, pöördu arsti vastuvõtule.
• Jälgi tervisliku toitumise reegleid!
• Viibi piisavalt värskes õhus.
• Lae tööpinged maha regulaarselt sportides.
• Ole positiivne! Uuringud näitavad, et rõõmsameelsed, aktiivsed ja rahulikud inimesed haigestuvad vähem külmetusse kui kurvad, loiud, ärevad, vihased ja depressiivsed kaaslased.

Loe lähemalt: http://www.terviseuudised.ee/uudised/2016/12/10/kuidas-pusida-terve

Hammaste hooldamise meelespea

Portaal Terviseuudised toob välja märksõnad, mis on terve suu heaks mõttekas kõrva taha panna.

Esiteks tuleb valida pehme ja väikese peaga hambahari. Väike pea on oluline raskesti ligipääsetavate kohtade paremaks puhastamiseks. Hambaharja tuleb vahetada iga 2-3 kuu järel.

Teiseks on oluline õige pesemistehnika ning see, et pärast hambapasta väljasülitamist suud ei loputataks - nii saab pastas sisalduv fluoriid tööd jätkata.

Siiski ei piisa täielikuks suuhügieeniks vaid hammaste pesemisest, vaid oluline on puhastada ka hambavahesid. Selleks otstarbeks on mõeldud hambaniidid, -tikud ja hambavaheharjad. Samuti soovitatakse pärast einet kasutada suuvett.

Loe täpsemat infot aadressil http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/01/03/kolm-marksona-mis-hoiavad-hambad-korras

Energiat röövivad toidud

Tihti haarame väsimust tundes tassi kohvi või mõne magusa ampsu järele, kuid üsna pea tunneme end veelgi halvemini. Postimehe terviseportaal toob välja, miks see nii on, ning tutvustab oma artiklis selliseid populaarseid toite-jooke nagu kohv, dieetkarastusjoogid, küpsised, saiakesed jm. Miks need ei ole parimad viisid oma energia taastamiseks, loe juba lähemalt aadressil http://tervis.postimees.ee/3659953/toidud-mis-roeoevivad-energia.